Muudatuse illusioon vs. käitumise tegelikkus

Suvi on käes. Jaanipäevani loetud päevad. Hea hetk peatuda ja küsida: kas miski sinu töös tegelikult muutub või ootad juba vaikselt jõule?

See küsimus kehtib ka organisatsioonides. Paljud muudatused on vaid kosmeetilised korrigeerimised paberil. Juhtkond teeb otsuse, loob protsessi, kirjutab juhendi ja läheb rahuliku südamega jaanipäevale. Töö on ju tehtud. See on mugav enesepete.
Muudatus on vaid otsus midagi teisiti teha. Intellektuaalne harjutus nõupidamiste saalis. Päris muutus algab aga sealt, kus Excel lõpeb, hetkest, mil inimesed hakkavad päriselt teisiti käituma. Kui käitumine ei muutu, pole muudatust toimunud. On toimunud vaid ressursside raiskamine.

Oleme harjunud probleeme PowerPointiga lahendama, kuid sellisel PowerPointil pole ei Powerit ega Pointi.
Muutus ei sünni slaididel, vaid dialoogi kvaliteedis ja suhetes. Draama meeskonnas on sageli lihtsalt väljendamata vajadus, mitte kiuslik vastuseis. Kui ratsutad surnud hobusel, on kõige ratsionaalsem maha tulla, mitte osta uut sadulat. Ometi klammerdume vana külge, sest teadmatus hirmutab rohkem kui ebaefektiivne rutiin.

Juhina pole sinu roll veenda teisi uue plaani headuses, vaid aidata mõista, miks vana enam ei teeni ning luua keskkond, kus uutmoodi tegutsemine on turvalisem kui paigalseis. Kultuur ei muutu juhendis. See muutub siis, kui järgmine vestlus kohvimasina juures peegeldab uut väärtust, mitte vana hirmu.
Nii et küsi endalt: kas ootad juba jõule või on sul jaanipäevaks midagi, mida päriselt teisiti teed?